Notice: wpdb::prepare was called incorrectly. The query does not contain the correct number of placeholders (2) for the number of arguments passed (3). Please see Debugging in WordPress for more information. (This message was added in version 4.8.3.) in /var/www/misa/wp-includes/functions.php on line 4138 Call Stack: 0.0002 230264 1. {main}() /var/www/misa/index.php:0 0.0011 233528 2. require('/var/www/misa/wp-blog-header.php') /var/www/misa/index.php:17 0.5488 48373280 3. wp() /var/www/misa/wp-blog-header.php:16 0.5488 48373456 4. WP->main() /var/www/misa/wp-includes/functions.php:955 0.5499 48377568 5. WP->query_posts() /var/www/misa/wp-includes/class-wp.php:735 0.5499 48378064 6. WP_Query->query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp.php:617 0.5499 48380624 7. WP_Query->get_posts() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:3238 0.5499 48386952 8. WP_Query->parse_query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:1668 0.5500 48399424 9. do_action_ref_array() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:1053 0.5500 48399648 10. WP_Hook->do_action() /var/www/misa/wp-includes/plugin.php:515 0.5500 48399744 11. WP_Hook->apply_filters() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:323 0.5500 48400944 12. call_user_func_array() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:298 0.5500 48401328 13. SitePress->parse_query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:298 0.5510 48526960 14. WPML_Query_Parser->parse_query() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/sitepress.class.php:3396 0.5510 48527992 15. WPML_Query_Parser->maybe_adjust_name_var() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-query-parser.php:278 0.5515 48557256 16. WPML_404_Guess->guess_cpt_by_name() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-query-parser.php:391 0.5519 48591928 17. WPML_404_Guess->order_by_language_snippet() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-404-guess.php:58 0.5519 48592880 18. wpdb->prepare() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-404-guess.php:101 0.5521 48597488 19. _doing_it_wrong() /var/www/misa/wp-includes/wp-db.php:1368 0.5523 48599488 20. trigger_error() /var/www/misa/wp-includes/functions.php:4138 Integratsiooni SA

Venelased Eesti riigisektoris: uskumatu, aga tõsi

31. May 2017

Natalja Kitam, kommunikatsioonipsühholoogia ekspert

 

Viimasel ajal räägitakse palju venekeelsete spetsialistide vähesest esindatusest riigisektoris. Kolleegid ajakirjanikud televisioonist ja raadiost kinnitavad, et vene keelt ladusalt valdavat asjatundjat ootab iga tööandja. Kuid vene keelt emakeelena rääkiv inimene, kes valdab ladusalt eesti keelt, on lausa kulda väärt.

Silmaga nähtamatu, kuid absoluutselt tõene fakt on see, et riigisektori personaliosakondade juhid  räägivad nagu ühest suust, et otsivad niisuguseid spetsialiste tikutulega taga oma ministeeriumidesse ja ametkondadesse. Seda, kuidas nende sõnasabast kinni saada, kirjeldan artikli lõpus.

 

Vene koolide lõpetanute peamine probleem ei ole see, et nad ei räägi eesti keelt, vaid et nad elavad sotsiaalses isolatsioonis. Kahe kogukonna noored kulgevad oma rada, õpivad, lahutavad meelt ja puhkavad oma mugavustsoonides. Eraldumine saab alguse lasteaias ning kõige äärmuslikemal juhtudel kestab kuni surmani. Iseenesest on see inimesele omane ja loomulik – valida mugavus, valida endasuguste seltskond. Sellel taustal on aastakümnete vältel kinnistunud (eel)arvamused, mis mitte ainult kirjeldavad mingit vaadet, vaid kinnistavad ka tegelikkuse: „Riigiteenistuses töötavad poliitikud. Sind ei võeta riigisektorisse, kui sa ei ole eestlane, õpid keelt või mitte. Venelased lihtsalt ei taha õppida eesti keelt. Kes on tahtnud, see on juba ammu selgeks õppinud.“

Seal, kus eelarvamuste udusein hajub, ristuvad „vene“ ja „eesti“ rajad ning juhtuvad needsamad edulood, millest jutustab telekanali ETV+ 10-seerialine saatesari „Varju päev“. Ma loodan väga, et niisuguste ristumiste efekt kujuneb eelarvamusi purustavaks, kuid selleks tuleb niisugust informatsiooni levitada eeskätt kooliõpilaste hulgas.

Riigiteenistuses töötavad poliitikud – Sind ei võeta riigisektorisse, kui sa ei ole eestlane, õpid keelt või mitte

Nii see ei ole. Poliitik ei ole riigiametnik. Ametnik on mistahes oma ala spetsialist – mitte ainult seadusloomes ja riigihangete korraldamisel, vaid ka kommunikatsiooni, inimressursside juhtimise alal, meditsiinis, julgeoleku tagamisel infotehnoloogiate ja pedagoogika valdkonnas. Eesti keel on tõepoolest tähtis – oskus vabalt väljendada oma mõtteid kirjas ja kõnes, olgugi et mõningate vigade ja aktsendiga, kuid arusaadavalt. Parim keeleõpetaja on ühine tegevus, näiteks töö, kus keelt on võimalik lihvida paari kuuga. Ent hea töö leidmiseks peab oskama piisavalt hästi asjaajamis- ja suhtluskeelt. Lisaks sellele peab olema muid plusse, mis aitavad ametikoha saada: head maneerid, etiketi ja riietuskoodi järgimine, abivalmidus, oskus tunda ja hoida distantsi. Kui tahate näha reaalseid näiteid, vaadake tähelepanelikumalt ETV+ telesaate „Varju päeva“ kangelasi.

See, kes murrab end läbi eelarvamuste tõkke, saavutab soovitu. Ülejäänud jäävad aga loetlema põhjusi, miks see kõik on võimatu.

Venelased lihtsalt ei taha õppida eesti keelt – kes on tahtnud, see on juba ammu selgeks õppinud

Ka see ei vasta tõele. Haridussüsteem, vaatamata kõigile jõupingutustele, kõigile poliitilistele reformidele, aga võib-olla just seepärast saadab selle asemel, et teha alatiseks lõpp riigikeele valdamise probleemile, tööturule kehvalt rääkivaid ja kehvalt kuulavaid inimesi. Ei tohi pisendada saavutusi, parimad, tugevaimad tulevad toime, mõned õpetajad ja koolid saavutavad edu, kuid statistika on kangekaelne asi. Vastavalt uuringule, mis korraldati aastail 2012 – 2015 vene koolides, kukub 43% üheksandate klasside õpilastest eestikeele eksamil läbi, sest nad ei valda eesti keelt elementaarsel B1-tasemel. Enamik neist läheb edasi õppima kutsekoolidesse. Seal omandab oskuse lihtsamatel teemadel vestelda ja end arusaadavalt väljendada neist aga vaid 10 protsenti. Ülejäänud 90 protsenti jäävad keeleinvaliidideks täieliku intellektuaalse säilivuse juures, diplom käes.

Seda on väga palju, see on marginaliseerumine ja vaeste klassi kasvatamine – ebakindel seisund tööturul ning madalad palgad. See tähendab ka 0% šansse jõuda riigiteenistusse. Kas see on siis mingi unistus, ütlete teie. Aga mispärast te võtate 15-aastastelt valikuõiguse omaenda maal? Ma ei tea, kes peab kandma vastutust katastroofi eest nende 43% põhikoolide lõpetajate hulgas, kes on heidetud sellesse tumma sohu. Kindlasti ei ole need potentsiaalsed tööandjad.

Riigiasutuste personaliosakondade juhid räägivad, et nad otsivad tikutulega taga vene keelt kõnelevaid spetsialiste ning on valmis tänavu töövarjupäeval vastu võtma vene kooliõpilasi, et neid motiveerida ning vaadata, kas see võib õnnestuda.

Hea venekeelne noor, kuhu tahaksid Sina eesootaval sügisel töövarju päevale minna? Vasta küsimustikule siin:

https://goo.gl/forms/6XSPL2xG22T8ZhyE3