Notice: wpdb::prepare was called incorrectly. The query does not contain the correct number of placeholders (2) for the number of arguments passed (3). Please see Debugging in WordPress for more information. (This message was added in version 4.8.3.) in /var/www/misa/wp-includes/functions.php on line 4138 Call Stack: 0.0002 230200 1. {main}() /var/www/misa/index.php:0 0.0010 233464 2. require('/var/www/misa/wp-blog-header.php') /var/www/misa/index.php:17 0.5274 48373336 3. wp() /var/www/misa/wp-blog-header.php:16 0.5274 48373512 4. WP->main() /var/www/misa/wp-includes/functions.php:955 0.5285 48377592 5. WP->query_posts() /var/www/misa/wp-includes/class-wp.php:735 0.5285 48378080 6. WP_Query->query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp.php:617 0.5285 48380640 7. WP_Query->get_posts() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:3238 0.5285 48386968 8. WP_Query->parse_query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:1668 0.5286 48399432 9. do_action_ref_array() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-query.php:1053 0.5286 48399656 10. WP_Hook->do_action() /var/www/misa/wp-includes/plugin.php:515 0.5286 48399752 11. WP_Hook->apply_filters() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:323 0.5286 48400952 12. call_user_func_array() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:298 0.5286 48401336 13. SitePress->parse_query() /var/www/misa/wp-includes/class-wp-hook.php:298 0.5296 48526952 14. WPML_Query_Parser->parse_query() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/sitepress.class.php:3396 0.5296 48527984 15. WPML_Query_Parser->maybe_adjust_name_var() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-query-parser.php:278 0.5301 48557240 16. WPML_404_Guess->guess_cpt_by_name() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-query-parser.php:391 0.5305 48591888 17. WPML_404_Guess->order_by_language_snippet() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-404-guess.php:58 0.5305 48592840 18. wpdb->prepare() /var/www/misa/wp-content/plugins/sitepress-multilingual-cms/classes/query-filtering/class-wpml-404-guess.php:101 0.5306 48597448 19. _doing_it_wrong() /var/www/misa/wp-includes/wp-db.php:1368 0.5309 48599448 20. trigger_error() /var/www/misa/wp-includes/functions.php:4138 Integratsiooni SA

Mitmekesisus – miks meil seda vaja on?

26. April 2017

Peep Ehasalu, Eesti Inimõiguste Keskuse nõunik

Olen aeg-ajalt teinud koolitusi Eesti ja Soome kultuurierinevustest ning kõige põnevamad on alati ikka need vestlused, milles võrreldakse ennast teistega. Mina – normaalne; nemad – erinevus. Eesti rahvastiku mitmekesisus mõjub Eesti eluga vähem kursis olevale soomlasele endiselt üllatavana.

„Ma ei teadnuki“, on soomlaste tavaline reaktsioon. Kas me ise tegelikult ka päris täpselt teame? Üks asi on passiivne teadmine, teine mõistmine ja kolmas on teadmisega midagi peale hakata. Ka meile endale tekitab meie mitmekesisus aeg-ajalt üllatusi.

Mis on mitmekesisus?

Mitmekesisuse laia definitsiooni kohaselt saab mitmekesisuse aluseks olla iga tunnus, mille abil me järeldame, et keegi teine on meist erinev. Olgu selleks välimus, päritolu, huvid, võimed või miskit muud.​ Selle järgi võiksime tõdeda, et oleme Eestis vähemalt sama mitmekesised kui sõbrad Soomes.

Mitmekesisus on ühiskonnas alati olemas olnud, kuid sellega hakati teadlikult arvestama ja seda väärtusena kaitsma üsna hiljuti. Nii näiteks loodi Ameerika ühendriikides 1961. aastal riiklik komisjon, mille eesmärk oli parandada naiste staatust tööturul ning 1963. aastal järgnes võrdse palga seadus. Euroopas 1957. aastal allkirjastatud Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Tänaseks on Euroopa Liit vastu võtnud mitmeid soolist võrdõiguslikkust ja muudel alustel võrdset kohtlemist kaitsvaid dokumente ning käivitanud muuhulgas euroopaülese võrgustiku edendamaks mitmekesisust ettevõtluses.

Mitmekesisus (ingl k diversity) kitsamas tähenduses tähistab väärtushoiakut ja põhimõtet suurendada erinevuste suhtes sallivat ja austavat suhtumist. See eeldab võrdset kohtlemist, õiguste austamist, kaasamist, muulhulgas mitmekesisusega tegelemist organisatsiooni igal tasandil. Üle 80 Eesti organisatsiooni ja ettevõtte on ennast sidunud mitmekesisuse kokkuleppega.

Mineviku vaade

Arheoloogiliste leidude või ajalooürikute põhjal võime vabalt öelda, et Eesti on olnud läbi ajaloo mitmekesine, siin on võimutsenud taanlasi ja sakslasi, rootslasi ja venelasi, lisaks erinevat päriolu kaupmehi, sõjamehi, teadlasi ja abieluranda sõudnuid. Ja muidugi maarahvas. Kelles tekitas taoline mitmekesisus rõõmu, kelles kurbust, kuid kõik see on vorminud eestlaste geneetilist koodi, toidulauda, traditsioone ja keelt, muutes kõik omaks, eestlaslikuks. Tartu ülikooli geeniteadlaste sõnul oleme me geneetiliselt sarnasemad lätlastele kui Soome hõimurahvale.

Eesti iseseisvusdeklaratsioon pöördus kõigi Eestimaa rahvaste poole ja paljud vähemusrahvad nautisidki sõdade vahelisel ajal Eestis kultuuriautonoomiat. Näiteks räägime uhkusega Eestist kui maailma esimesest riigist, kus oma kultuuriautonoomia oli olemas juutidel.

Paradoksaalselt on eestlus olnud kõige selgem okupatsiooniajal. Siis olime „meie“, kes pidime hoidma eestlust puhta keele ja selge meelega, ning „nemad“, mitmekesine rahvaste paabel, kes Eesti rahvastikku tõstis ligi poole miljoni võrra.

Nõukogude aega iseloomustas veel üks nähtus, mis tihtipeale Lääne inimesi segadusse ajab – sõnade ja tegude vastandlikkus. Kuulen tihti, et „oli ju Nõukogude Liit võrdsete ühiskond“ või et „rahvuskultuurid ju õitsesid“. Sõnades tõesti. Plaani- ja käsumajanduse jaoks oli mitmekesisus tähelepanu hajutav loosung, mille varjus nomenklatuur püüdis üheülbalisi ja nurkadeta Frankensteine vormida. Osalt see ka õnnestus.

Milleks mitmekesisus?

Milline on tänapäeva eestlus? Kas mustanahaline võib olla eestlane? Kas Eesti venelasi peaksime kutsuma vene keelt rääkivateks eestlasteks? Kas eesti keel suudab vastu pidada inglise keele survele? Kas peaksime oma senistes traditsioonides ruumi tegema mõnele uuele? Kas mardipäev või halloween? Ehkki mõni küsimus võib panna muigama, pole küsimused sugugi lõpuni vaieldud ja mitme teema puhul oleme alles vaidluste alguses.

Lähiminevik ja eestluse defineerimise küsimused annavad tooni ka mitmekesisuse diskussioonis. On ju tänases Eestis kerkinud mh teemasid, millele nõukogude ajal “diskreetselt” läbi sõrmede vaadati või mille eest mitte nii diskreetselt vangi pandi. LGBT identiteedid, rassilised ja usulised erinevused – kogu tänapäeva avatud maailm oma värvikirevuses on asunud eestlust taas kord vormima. Nagu korduvalt varemgi. Avatud maailm on tekitanud Eestis üsna sarnaseid reaktsioone Soomega – mõlemal maal on olemas nii „tolerastid“ kui „põlismaalased“, kes kumbki omal moel kodumaad päästa püüavad.

Välisministeeriumi 2016. aasta andmetel on Eestis põlisrahvastiku osakaal 73% (Eesti Statistika kvartalikiri 1/2017), nende hulgas nii eestlased kui kõik teised põlisrahvad. Kokku elab Eestis umbes 190 erinevat rahvust. Pooled rahvastikust ei tunnista ühtegi usku ja kolmandik eelistab mingit usulist kuuluvust. Lisame siia vanuselised erinevused (ka Eesti on vananeva rahvastikuga riik), sugudevahelised erinevused (Eesti hoiab Euroopa meistri tiitlit soolises palgalõhes), erivajadustega inimesed (neid on Eestis protsentuaalselt sama palju kui maailmas keskmiselt), heteroseksuaalsest erineva orientatsiooniga inimesed (kooseluseadus on küll vastu võetud, kuid mitte nende rakendussätted), ja nii edasi.

Milleks peab siis Eesti Inimõiguste Keskus sellises sipelgapesa kepiga torkima?

Põhjused said eelpool loetletud – meie rahvastik lihtsalt on väga mitmekesine, olgu põhjused millised tahes. On võimalik lõputult kurta nõukogude pärandi, „700-aastase orjapõlve“ ja globaalse maailma pealetungi üle või siis näha mitmekesisuses ainulaadset võimalust. Uuringud nii kodu- kui välismaal nimelt sedastavad, et kui mitmekesisusega tegeleda, siis võib sellest sündida kasu, nii majanduslik kui sotsiaalne. Kui tegelemata jätta, siis probleemid on kiired tulema. Kõlab üsna loogiliselt ka ilma uuringuteta.

Mitmekesisus kui mõõtmatu kasu

Mitmekesisuse kokkulepe ei aseta erinevustest rääkides fookust vaid nn kuumadele teemadele nagu rass, rahvus, usk või seksuaalsus. Pigem neile erinevustele, mida sisaldab mitmekesisuse määratlus – me kõik koosneme väikestest, silmale nähtamatutest või väga nähtavatest normikalletest, ja normid omakorda on pidevas muutumises. Läbi selle õpitakse tundma, aktsepteerima, arvestama ja kasutama suuremaid erinevusi.

Valitsusväline Inimõiguste Keskus on juba mitu aastat koondanud tööandjaid, kes näevad mitmekesisuses väärtust. Jah, inimene on hindamatu, aga ometigi loob ta ettevõttes rahas mõõdetavat väärtust. Poliitikauuringute keskuse Praxis 2015. aasta uuringu põhjal „nendel ettevõtetel, kus ettevõtete juhatus koosneb mõlema soo esindajatest või esineb juhatuse tasandil vanuseline mitmekesisus, on kasumimarginaal kõrgem kui neis ettevõtetes, kus juhatus on vanuse mõttes homogeenne.“ Teisisõnu tõstab mitmekesisus efektiivsust.

Uuringust selgus ka, et tervelt 91% ettevõtetes olid juhatuses kas ainult eestlased või ainult muust rahvusest isikud ning kõigest 9% ettevõtetest on juhatuses eestlased koos teise rahvuse esindajaga. Mida suurem on ettevõte seda heterogeensem on ka juhatuse tasand. Samas soo tunnuse puhul oli seos vastupidine – suurte ettevõtete juhatused on oluliselt homogeensemad kui mikroettevõtete juhatused.

Töötuse määr oli Eestis 2016. aastal 6,8%, tööhõive 65,6%, mis tähendab töökäte puudust enamikes eluvaldkondades. Mitmekesisuses ohtu nägevad kriitikud peavad kokkuleppega liitunute käitumist ideaalide ja aadetevabaks, kus rahvusliku terviklikkuse arvelt „sallitakse igasuguste“ Eestisse saabumist. Samas möönavad ka kõige tulisemad mitmekesisuse vastased, et Eesti majanduse tulevik sõltub paljus tänastest startupidest ja tehnoloogiafirmadest. Need näevad algusest peale oma turgu globaalsena ning vajavad maailma mõistmiseks ja sellega suhtlemiseks kõiki erinevusi.

Ja lõpuks, paljusid asju ei saa ja mõnda ei tahagi mõõta. Ilma bilansile pilkugi heitmata võib lihtsalt küsida, kas on toredam olla riigis ja kollektiivis, kus sind kiusatakse või seal, kus sinusse suhtutakse sõbralikult?

Austus üksteise vastu, võrdne kohtlemine, inimeste mitmekesisusega arvestamine, kaitse diskrimineerimise eest peaks kuuluma normaalsete inimsuhete ja eluterve töökeskkonna juurde. Paraku peab normaalsuse eest seisma nii Eestis kui mujal maailmas, sest see pole kõigile ja alati arusaadav. Seepärast väärivad täit lugupidamist need Eesti organisatsioonid, kes püüavad läbi mitmekesisuse võrgustiku muuta paremaks nii enda organisatsiooni kui Eesti ühiskonda laiemalt.

19. aprillil tähistati üle Eesti mitmekesisuse päeva. Eesti Inimõiguste Keskus on mitmekesisuse eestvedajaks Eestis.