Aleksandr Suikonen: Päästeametis leidsin ma unistuste töö

30. May 2017

Aleksandr Suikonen teenib sapöör-künoloogina Päästeameti Ida-Eesti Demineerimiskeskuses Ida-Virumaal. Ta on tõeline näide sellest, et mitte kunagi ei ole hilja minna püüdma oma unistust ning õppida selgeks armastatud töö, olles juba küpses eas inimene.

Aleksandr unistas alati, et tal oleks koer ja et ta saaks temaga töötada. Ent pärast kooli läks ta omandama keskeriharidust ja kutseala, hiljem aga töötas hoopis muus valdkonnas, mis koertekasvatusega kuidagi seotud ei olnud.

Siis kuulis Aleksandr, et Päästeametis on vaba sapöör-künoloogi ametikoht, ja mõistis, et see on just see, millega ta oli alati tahtnud tegelda. Ta vormistas end tööle ning tegi ühtaegu läbi sapöör-künoloogi erialakoolituse demineerimiskeskuses. Ja lõpuks sai ta endale koera. Pärast poolteist aastat kestnud koolitust ja koera kasvatamist tegid Aleksandr ja tema neljajalgne kolleeg läbi atesteerimise.

Oma eriala peab Aleksandr vajalikuks ja nõutuks ning on oma töö üle uhke, sest selle eesmärk on ju tagada inimeste ohutus ja heaolu. Tema sõnul on teenistus Ida-Eesti Demineerimiskeskuses andnud talle võimaluse tegelda armastatud tööga, andes ühtaegu mõõtmatut kasu kogu ühiskonnale.

Päästeametis töötamiseks on mõistagi vaja osata riigikeelt. Aleksandr õppis eesti keelt keelekursustel ja sooritas vajalikud eksamid, kuid tähtsat osa näeb ta keeleõppes ikkagi elavas suhtlemises. Seepärast suhtlebki Aleksandr oma kolleegidega ainult eesti keelset. Tema arvates on kursustel käimine ilma keelepraktikata tööl ja igapäevases elus tühi ajaraiskamine.

Aleksand toonitab, et oma kollektiivis on ta alati tundnud end mugavalt. „On vaja õppida keeli, lõpetada kursusi ja saada haridust, ei ole vaja karta ning kindlasti tuleb end liigutada, mitte paigal seista. Ei ole vaja mitte laiselda, vaid õppida tuleb!“ julgustab Aleksandr.