Miks töötada avalikus sektoris?

Teavituskampaania “Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris” sisuks ja eesmärgiks on julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse ja ühtlasi selgitada, miks tasub siduda oma tööalane tulevik Eestiga. Samuti selgitab kampaania Eesti riigisektori juhtidele, miks on mõttekas võtta tööle eesti keelest erineva emakeelega inimesi.

Kampaania tegevused lähtuvad eesmärgist aidata kaasa lõimumisprotsessidele, sh mitmekesisuse säilitamisele ja tunnustamisele Eesti ühiskonnas. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust.

Kampaania sihtrühmadeks on:

  • Eesti keelest erineva emakeelega Eesti elanikud vanuses 18–30 eluaastat, täpsemalt Eestis elavad erinevast rahvusest vene keelt kõnelevad noored, kes valdavad vähemalt kesktasemel eesti keelt;
  • Riigisektori tööandjad – tippjuhid ja personalitöötajad.

Kampaania on ellu kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse poolt. Kampaania tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames.

EDULOOD

Korduma kippuvad küsimused:

+
Mis on avalik sektor?

Avalik sektor

+
Mis on avalik teenistus ja kes avalikus teenistuses töötavad?

Eesti 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt loetakse avalikuks teenistuseks töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) ametiasutuse koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal. ATS jaotab avaliku teenistuse kaheks: ametnikeks ja töötajateks.
Ametnik on isik, kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ehk siis ametnik teostab avalikku võimu. Ametniku tööd reguleerib Avaliku teenistuse seadus (ATS). Ametnikke võib pidada “riigi selgrooks”, kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke – ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade seadmisesse ja poliitikate elluviimisesse ning toimetavad kodanikeni riigi pakutavad avalikud teenused.
Kõik inimesed, kes saavad riigilt palka, ei ole ametnikud ning sõnad “riigipalgaline”, “riigitöötaja”, “avalikus sektoris hõivatu”, ”avalik teenistuja” ja “ametnik” ei ole sünonüümid.
Töötaja on isik, kes võetakse ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse tööd, mis toetab ametnikel avaliku võimu teostamist. Töötajad on näiteks personalitöötajad, raamatupidajad, avalike suhete edendajad jt. Töötaja töötab töölepingu alusel.

Allikas:  www.avalikteenistus.ee

+
Keda ootab avalik sektor tööle?

Avaliku sektori tööandjad ootavad tööle erinevast rahvusest, soost ja erinevas vanuses inimesi, kes on tööst avalikus sektoris huvitatud. Eeskätt oodatakse tööle kõrghariduse ja hea eesti keele oskusega inimesi. Kõik soovijad on alati oodatud kandideerima!

+
Mis on avaliku teenistuja töös erilist ja erinevat?

Kuna ametnikutöö on otseselt seotud avaliku võimu teostamisega, paljude inimeste elu puudutavate otsuste langetamise ning elluviimisega, paneb avaliku teenistuse seadus teenistujatele võrreldes töölepingu alusel töötavate inimestega mitmeid lisakohustusi ja tegevuspiiranguid, kuid teisest küljest näeb ette ka täiendavad sotsiaalsed garantiid ning soodustused. Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Peamised põhimõtted, mida kõik teenistujad oma töös arvestama peavad, on kirja pandud avaliku teenistuse eetikakoodeksisse.

Allikas:  www.avalikteenistus.ee

+
Milline haridus peab olema inimesel, kes soovib töötada avalikus sektoris või avalikus teenistuses?

Avalikus sektoris töötavad enamuses akadeemilise kõrgharidusega inimesed, kuid on ka ametikohti, kus on oodatus rakenduslik kõrgharidus. Mingit kindlat eriala avalikus sektoris töötamiseks omandama ei pea – avalikus sektoris töötab väga erineva erialase haridusega inimesi.

Avalikus teenistuses töötamiseks tuleb aga kasuks riigihalduse, riigiteaduste, avaliku halduse, juura või majandusalane haridus.

+
Kas riigisektoris töötavad poliitikud?

Riigisektoris töötavad ametnikud, kelle hulgas on ka poliitilise kuuluvusega inimesi, kuid avalik sektor ei ole sama, mis poliitika. Teiste hulgas on isegi ametikohti, kus poliitiline kuuluvus ei tule kasuks.

+
Kust saaks infot avaliku sektori praktikavõimaluste kohta?

Avaliku sektori praktikavõimalusi vahendatakse avaliku teenistuse Konkursiveebis. Vaata http://www.avalikteenistus.ee/konkursiveeb ning küsi nõu ka oma ülikooli kontaktisikult.

+
Kust leida avaliku sektori tööpakkumised?

Avaliku sektori tööpakkumised leiad avaliku teenistuse Konkursiveebist http://www.avalikteenistus.ee/konkursiveeb

ÜRITUSED

19.

aprill

Avatud uste päev Sotsiaalministeeriumis

Sotsiaalministeerium ootab üleriigiliselt tähistataval mitmekesisuse päeval külla venekeelseid noori vanuses 18-30. Ministeeriumi töötajad tutvustavad riigisektori tööd ja karjäärivõimalusi.
Ürituselt leiab muuhulgas vastuseid küsimustele, mida tähendab töö avalikus sektoris, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti  riigisektoriga ning kuidas kavandada oma õpinguid selliselt, et need aitaksid karjääri just selles suunas edendada.

2-tunnise tasuta infoseminari päevakava:

  • Külalisi tervitab minister Jevgeni Ossinovski;
  • Avalik sektor ja avalik teenistus – mis on mis? Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler;
  • Minu karjäärilugu avalikus sektoris – Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekatsler; Ivan Lavrentjev, Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik vene meedia suunal;
  • Karjääriunistuseks avalik sektor – Sotsiaalministeerium kui tööandja: kes meil täna töötavad? Keda ootame tööle? Kuidas kavandada oma õpinguid, kui sihiks on avalik sektor? Katrin Noormägi, Sotsiaalministeeriumi personalijuht, Jana Rosenfeld, Tööinspektsiooni teabe spetsilist;
  • Arutelu, küsimused ja vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Sotsiaalministeerium, Gonsiori 29, Tallinn
Aeg: 19. aprill kl 10.00-12.00

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

26.

aprill

Infoseminar TLÜ, TTÜ ja EBSi venekeelsetele tudengitele

Infoseminaril räägime, mida tähendab töö avalikus sektoris, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti  riigisektoriga ning kuidas kavandada oma õpinguid selliselt, et need aitaksid karjääri just selles suunas edendada.

Infoseminarile on oodatud TLÜ, TTÜ ja EBSi venekeelsed tudengid.

2-tunnise tasuta infoseminari päevakava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; milliseid inimesi ja oskuseid avalik sektor vajab ja ootab? Marlen Piskunov, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja;
  • Tööst avalikus sektoris – missiooniga töö. Karjäärivõimalused Eesti avalikus sektoris; näited tänastest pühendunud tippjuhtidest – tänase avaliku sektori tippjuhi profiil ja inimesed positsioonide nende taga. Külli Toomet-Björck, Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskuse nõunik;
  • Edulugu: Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Tallinna Ülikool, Euroopa saal (ruum A222, Astra maja, Narva mnt 29)
Aeg: 26. aprill kl 15.00-17.00

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

5.

mai

Infoseminar Narva Keeltelütseumis

Riigisektori tööandjad tulevad külla!

5. mail kell 9.00 toimub Narva Keeltelütseumis infoseminar venekeelsetele koolinoortele!

Infoseminaril räägime, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti avaliku sektoriga ning kuidas oma õpinguid kavandada nii, et need hõlbustaksid tulevikus tööle saamist riigisektorisse.

Infoseminari päevakava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Mari-Liis Lume, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik, Külli Toomet-Björck, Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskuse nõunik;
  • Oma eduloo avalikus sektoris räägib Jelena Roos-Metsma, Narva politseijaoskonna piirkonnavanem;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Narva Keeltelütseumi aula
Aeg: 5. mai kl 9.00-10.30

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

5.

mai

Infoseminar Sillamäe Gümnaasiumis

Riigisektori tööandjad tulevad külla!

5. mail kell 12.45 toimub Sillamäe Gümnaasiumis infoseminar venekeelsetele koolinoortele!

Infoseminaril räägime, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti avaliku sektoriga ning kuidas oma õpinguid kavandada nii, et need hõlbustaksid tulevikus tööle saamist riigisektorisse.

Infoseminari päevakava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Mari-Liis Lume, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik, Külli Toomet-Björck, Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskuse nõunik;
  • Oma eduloo avalikus sektoris räägib Jelena Roos-Metsma, Narva politseijaoskonna piirkonnavanem;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Sillamäe Gümnaasiumi aula ( Viru puiestee 26, Sillamäe)
Aeg: 5. mai kl 12.45-13.30

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

5.

mai

Infoseminar venekeelsetele tudengitele Narva Kolledžis

Infoseminaril räägime, mida tähendab töö avalikus sektoris, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti  riigisektoriga ning kuidas kavandada oma õpinguid selliselt, et need aitaksid karjääri just selles suunas edendada.

Infoseminari päevakava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Mari-Liis Lume, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik, Külli Toomet-Björck, Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskuse nõunik;
  • Oma eduloo avalikus sektoris räägib Jelena Roos-Metsma, Narva politseijaoskonna piirkonnavanem;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, auditoorium 200
Aeg: 5. mai kl 14.30-16.30

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

9.

mai

Infoseminar venekeelsetele koolinoortele Tallinnas Ehte Humanitaargümnaasiumis

Riigisektori tööandjad tulevad külla!

9. mail toimub Ehte Humanitaargümnaasiumi aulas infoseminar venekeelsetele koolinoortele! Infoseminarile ootame vene-eesti õppekeelega koolide lõpuklasside õpilasi.

Infoseminaril räägimemiks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti avaliku sektoriga ning kuidas oma õpinguid kavandada nii, et need hõlbustaksid tulevikus tööle saamist riigisektorisse.

Seminari kava:
Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Mari-Liis Lume, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik;
Minu karjäärilugu avalikus sektoris – Galina Danilišina, Siseministeeriumi Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik;
Arutelu ja küsimused – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Tallinna Ehte Humanitaargümnaasiumi aula
Aeg: 9. mai kell 9.00 – 10.30

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee  
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

10.

mai

Infoseminar Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis

Riigisektori tööandjad tulevad külla!

10. mail toimub Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis infoseminar venekeelsetele koolinoortele!

Infoseminaril räägime, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti avaliku sektoriga ning kuidas oma õpinguid kavandada nii, et need hõlbustaksid tulevikus tööle saamist riigisektorisse.

Seminari kava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Marlen Piskunov, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja;
  • Minu karjäärilugu avalikus sektoris – Galina Danilišina, Siseministeerium, Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi aula
Aeg: 10. mai kl 9.15-11.00

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

17.

mai

Infoseminar Jõhvi Gümnaasiumis

Riigisektori tööandjad tulevad külla!

17. mail toimub Jõhvi Gümnaasiumis infoseminar venekeelsetele koolinoortele!

Infoseminaril räägime, miks tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti avaliku sektoriga ning kuidas oma õpinguid kavandada nii, et need hõlbustaksid tulevikus tööle saamist riigisektorisse.

Seminari kava:

  • Miks tasub valida karjäär avalikus sektoris: milline on avaliku sektori töö iseloom; milline on tänane töötajaskond; keda avalik sektor vajab ja ootab? Mari-Liis Lume, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik;
  • Minu karjäärilugu avalikus sektoris – Ivan Lavrentjev, Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik vene meedia suunal;
  • Arutelu – kas kaaluksid täna avalikku sektorit tuleviku tööandjana? Miks/ Miks mitte? Küsimused-vastused.

Sündmus viiakse läbi eesti keeles. Osalejate küsimused on oodatud nii eesti kui ka vene keeles.

Toimumiskoht: Jõhvi Gümnaasium

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

19.

mai

Infoseminar riigisektori personalijuhtidele

Riigi ametiasutuste personalijuhid ja -spetsialistid on 18.-19. mail oodatud avaliku sektori personalijuhtimise kevadseminarile, mis kannab sel aastal teemat „Toetav personalijuhtimine“.

Seminari teisel päeval, 19. mail algusega kl 9.00 teevad ettekande teavituskampaania „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“ kõneisikud.

Millest räägime:

  • Teavituskampaaniast;
  • Mitmekesisuse kokkulepe avalikus sektoris. Mitmekesisuse kokkulepe kogemuslugu – kellele ja miks? Kultuuriministeeriumi kui mitmekesisuse kokkuleppe sõlminud organisatsioonide kogemus – mida kokkulepe annab?Olga Sõtnik, Kultuuriministeerium;
  • Eesti keele oskusest tööhõives. Ülevaade uuringust. Siim Krusell, Kutsekoda;
  • Mis takistab noori avaliku sektori ametikohtadele kandideerimast? Noorte tagasiside infoseminaridelt. Arutelu – millised on lahknevused kahe sihtrühma teadvuses?

Teemat modereerib integratsiooni asjatundja Natalja Kitam.

Personalijuhtimise kevadseminar toimub 18.-19. mail Roosta Puhkekeskuses Noarootsi vallas. Seminari korraldab Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja Avaliku Teenistuse Osakond.

Teavituskampaania temaatika tutvustamist seminaril korraldab Integratsiooni Sihtasutus ja Idea Group. Kampaania tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames.

Lisainfo:
Mirjam Mäesalu,
mirjam.maesalu@idea.ee
Tel: +372 50 38 239

Loe lähemalt

15.

juuni

Facebook Live Webinar venekeelsetele noortele

Kuidas töövarjupäev riigiasutuses võiks Sind töökohale riigisektoris lähemale aidata? Miks üldse tasub oma tööalane tulevik siduda Eesti riigisektoriga? Millised töövarjupäeva võimalused on ministeeriumites täna?

Neljapäeval, 15. juunil algusega kl 16.00 toimub Facebook Live Webinar, kus sellekohast nõu annavad Kultuuriministeeriumi personalijuht Maris Viipsi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Jevgeni Basjul. Webinari modereerib psühholoog ja integratsiooniekspert Natalja Kitam.

Webinaril räägitakse ka töövarjupäeva küsitluse tulemustest! Küsitlusele saad veel vastata siin https://goo.gl/TUchQb

Webinari on oodatud kuulama kõik huvilised! Osaleda saab nii mobiili, tahvli kui ka arvuti kaudu. Webinari jooksul tekkivad küsimused saate vahetult kirja panna video alla kommentaaridesse.

Tule kuulama, vaatama ja küsima!

Loe lähemalt

UUDISED

Hea võimalus jõuda noorteni: külalisõpetamine

Et noorte teadlikkus riigist kui tööandjast tõuseks, on hea mõte viia oluline info noorteni kooli kaudu, kaasates selleks tööelu praktikud. Sellise koostöövormi positiivset tulemust on näidanud nii Tagasi Kooli pikem kogemus kui ka Integratsiooni Sihtasutuse sel kevadel läbiviidud keelelise mitmekesisuse teavituskampaania.

Tagasi Kooli on aastate jooksul teinud koostööd paljude erinevate era- ja avaliku sektori asutustega. Mida külalisõpetamine osapooltele annab? Kooliõpetajate jaoks on külalisõpetaja asjalikuks toeks, aidates tunni teemat reaalsete tööelu näidetega rikastada. Õpilased omakorda hindavad kooliellu nn päris elu toomist, kuna nii saab selgeks, kuidas kooliteadmisest päriselt kasu võiks olla. Noorteni jõudmine on oluline ka organisatsioonidele, kes saavad sel moel luua kontakti oma võimalike tulevaste töötajatega. Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi sõnul on viimase aja põnevamaid kogemusi olnud Tagasi Kooli Euroopa Nädala projekt, mille raames jagasid eestikeelsetes koolides omi kogemusi Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumisega seotud riigiametnikud. “Õpetajad on ise jõudnud teemat käsitleda väga erineval määral. Meieni jõudiski info, et koolid ootasid Euroopa Liidu ametnikke tundidesse palju enam, kui nad külalistunde reaalselt teha jõudsid. Nii et Euroopa Liidu ja Eesti riigisektori teemad on koolides väga oodatud,” sõnas Torm.

(more…)

Interaktiivne infoseminar kogus hulga vaatajaid

Eile, 15. juunil toimus keelelise mitmekesisuse teavituskampaania raames Facebook Live webinar, mis kogus 30 minutiga 300 aktiivset vaatamist. Et käes on soe suvi ja noored juba puhkuse lainel, kinnitab aktiivne osavõtt interaktiivsest infoseminarist teema olulisust.

Facebook Live webinar ehk Facebookis otseülekandena toimunud interaktiivne infoseminar viidi ellu keelelise mitmekesisuse teavituskampaania raames, mille sisuks ja eesmärgiks on julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori siduma oma tööalane tulevik Eesti riigisektoriga. Ka selgitab kampaania Eesti riigisektori juhtidele, miks on mitmekesine töötajaskond organisatsiooni arengu seisukohast oluline.

 

(more…)

Sergei Jakovlev: unusta stereotüübid ja ole ise aktiivne!

PPA vaneminstruktor Sergei Jakovlev soovitab julgelt kõigil huvilistel katsetada politseiniku ametit – see võib tööalaselt avada uksi, millest esmalt mõeldagi ei oska.

Sergei Jakovlev töötab Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) valmisoleku ja reageerimisbüroo turvataktika ja alarmsõidu teenistuse eriettevalmistuse vaneminstruktorina. PPAsse sattus ta küll üsna juhuslikult, kuid oma tänasele ametikohale tänu enese aktiivsusele ja julgusele.

(more…)

Töö- ja puhkeaeg

Eestis loetakse täistööajaks kaheksa tundi päevas. Olenevalt tööst võib see aeg olla pikem või ka lühem ning oluline teha töötegemise vahepeal puhkepause. Töö- ja puhkeaega reguleerib töölepingu seadus.

(more…)

Riik kui tööandja – miks ja kellele?

Marlen Piskunov, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

Kevadel mõtlevad paljud koolilõpetajad, millist eriala edasi õppima minna – kelleks tulevikus saada või milline võiks olla töökoht, milleks valmistuda. Lisaks võiks endalt küsida aga sedagi, kas sooviksid töötada avalikus või erasektoris. Eesti keelest erineva emakeelega noored valivad sellest valikust pigem erasektori, kuna tihti arvatakse, et avalik sektor on vaid eestlaste pärusmaa.

Samuti arvatakse, et avalikus sektoris töötavad vaid juristid ja finantsistis või et töö avalikus sektoris tähendab sisuliselt poliitikuks hakkamist. Tegelikkuses ei ole aga ühelgi neist eelarvamustest reaalset alust.

(more…)

Julia Antonova: riigisektor tähendab stabiilsust

Julia Antonova, justiitsvaldkonna nõunik Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures, näeb riigisektoris stabiilsust ja karjääri arendamise võimalust.

Julia, kuidas nimetatakse Teie ametikohta ja milles konkreetselt seisneb Teie töö?

Mina olen juriidiliste küsimuste nõunik Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Formaalselt töötan ma Justiitsministeeriumis ning viibin praegu pikaajalises lähetuses Brüsselis, Eesti Euroopa Liidu esinduses. Ma osalen läbirääkimistel Euroopa Nõukogus, samuti seaduseelnõude aruteludel kriminaalõiguse ja isikuandmete kaitse valdkonnas. See tähendab, et kui antakse välja mingi seaduseelnõu ja seda hakatakse Euroopa Nõukogus arutama, võtan ma arutelust osa, esindades läbirääkimiste laua taga oma ministeeriumi ja Eesti huve.

(more…)

Venelased Eesti riigisektoris: uskumatu, aga tõsi

Natalja Kitam, kommunikatsioonipsühholoogia ekspert

 

Viimasel ajal räägitakse palju venekeelsete spetsialistide vähesest esindatusest riigisektoris. Kolleegid ajakirjanikud televisioonist ja raadiost kinnitavad, et vene keelt ladusalt valdavat asjatundjat ootab iga tööandja. Kuid vene keelt emakeelena rääkiv inimene, kes valdab ladusalt eesti keelt, on lausa kulda väärt.

Silmaga nähtamatu, kuid absoluutselt tõene fakt on see, et riigisektori personaliosakondade juhid  räägivad nagu ühest suust, et otsivad niisuguseid spetsialiste tikutulega taga oma ministeeriumidesse ja ametkondadesse. Seda, kuidas nende sõnasabast kinni saada, kirjeldan artikli lõpus.

(more…)

Aleksandr Suikonen: Päästeametis leidsin ma unistuste töö

Aleksandr Suikonen teenib sapöör-künoloogina Päästeameti Ida-Eesti Demineerimiskeskuses Ida-Virumaal. Ta on tõeline näide sellest, et mitte kunagi ei ole hilja minna püüdma oma unistust ning õppida selgeks armastatud töö, olles juba küpses eas inimene.

(more…)

Praktikakogemust saab ise kujundada

Üha enam noori kasutab oskuslikult praktikat, et saada töökogemust ning vajalikke oskuseid. On ka neid, kes kasutavad suvepraktikat taskuraha teenimiseks. Olgu eesmärk milline tahes, on olemas teatud nipid, mis võimaldavad noorel endal kujundada oma praktikakogemust.

(more…)

Valeri Kutuzov: tegelikult on kõik lihtne – sea eesmärk ja tee selle nimel tööd

PPA Lennusalga lennukite eskadrilli ülem Valeri Kutuzov ütleb, et karjäär ei peaks olema omaette eesmärk: „Tee oma tööd paremini kui teised, õpi keeli ja ülejäänud tuleb juba ise. Sina ise oled oma heaolu looja, mitte keegi teine ei saa seda luua sinu eest.“

Milline on Teie igapäevatöö?

Töötan Politsei- ja Piirivalveametis (PPA). Meie peamiseks ülesandeks on teha kõik, et õiguskuulekal inimesel oleks Eestis võimalikult alati turvaline olla. Lennusalgas töötamegi selle nimel, et inimesed saaksid rahulikult oma asjadega tegeleda teades, et kui midagi juhtub nendega või nende lähedastega, on olemas üksused, kes tulevad neile appi sõltumata kellaajast ja ilmast.

Mina juhin üksust, mis peab olema valmis koheselt reageerima mistahes sündmuste korral, mis juhtuvad meie riigi territooriumil – nii öösel kui ka päeval, nii merel kui ka maismaal.

(more…)

Hea eesti keele oskus seab mitte-eestlased tööturul eelisseisu

Siim Krusell, SA Kutsekoda

Tööturutrendid näitavad tõsiasja – teise emakeelega Eesti elanikud, kes valdavad heal tasemel ka eesti keelt, ei ole võrreldes eesti emakeelega inimestega tööturul halvemas seisus. (more…)

Vladimir Svet: on vaja osata kuulda võtta ka teisi seisukohti

 

Õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet on omaenda kogemuste varal veendunud, et vigadesse eesti keele kõnelemisel suhtuvad kõik rahulikult, juristitöö aga on märksa huvitavam kui esmapilgul tundub.

Vladimir, kas Te kavandasite tööleasumist Õiguskantsleri büroosse või oli see juhus?

Ma ei saa öelda, et oleksin spetsiaalselt otsinud võimalust siia tööle pääseda. Samas ei saa seda ka juhuseks nimetada. Ma kujutasin endale ette valdkonda, kus oleksin tahtnud töötada, ja uskusin, et varem või hiljem tekib selleks sobiv võimalus. Ma ei eksinud. Nii nagu enamik ametnikke, jõudsin ka mina oma ametikohani avaliku konkursi kaudu. Esitasin essee ja motivatsioonikirja, tegin läbi vestluse. Oma osa oli ka varasematel kogemustel. Ma olin varem töötanud palju laste ja noortega, Õiguskantsleri Kantseleis aga sai just vabaks töökoht laste ja noorte õiguste osakonnas.

(more…)

Soovitused tööle kandideerimisel

CV-Online blogis jagab soovitusi tööle kandideerimisel SA Noored Kooli värbamise ja turundusjuht Maris Viires.

Enne tööle kandideerimist tuleks kirja panna enda isiklik (elu) visioon. Isikliku visiooni olemasolu aitab mõista, miks sa midagi teed ja millist lisandväärtust läbi selle lood. Selle teadvustamine võimaldab teha selgemaid ja teadlikumaid valikuid. Tuleks läbi mõelda oma väärtused, uskumused, hoiakud ning eristuvad tugevused.

(more…)

Kaaskiri – mis see veel on?

Tihti on tööpakkumiste juures nõutud ka kaaskirja koostamine. Mis asi on kaaskiri ja kuidas seda oskuslikult koostada? Sellest kirjutas CV-Keskus oma blogis.

Kõige lihtsamalt öeldes on kaaskiri lühike ja kompaktne kiri, mille eesmärgiks on toetada CV-s väljatoodud andmeid ning lühidalt vastata küsimusele „Miks just mina olen sellele ametikohale kõige sobivam kandidaat?“

(more…)

Mida teha mitmekesisusega?

Ülle Matt, Swedbank personalijuht

Kas mitmekesisuse vajalikkus on kunstlikult tekitatud poliitkorrektsus või saab sellega süsteemselt tegeledes tõesti töö tulemusi parandada?

Kõik algab sellest, et inimestena oleme erinevad ja mitmekesisusega puutub suuremal või vähemal määral kokku enamus Eesti tööandjaid, olenemata suurusest ja kapitali päritolust. Lihtne – erinevustega arvestamine ja kõigis parima väljatoomine aitab luua meeldiva töökeskkonna ja toetab arvamuste paljusust. Paraku piiravad stereotüüpsetest mõttemustritest raamid, kus ühe või teise töö jaoks eeldatakse ühest või teisest soost, vanusest, kultuurist inimesi. Pärast mõttepausi ei pruugi selleks aga olla ühtegi tegelikku põhjust.

(more…)

Jevgeni Basjul: töö avalikus sektoris on minu valik

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus-ja merendusosakonna peaspetsialist Jevgeni Basjul räägib oma unistuste tööst ja kuidas ta selleni jõudis.

Jevgeni, kuidas jõudsite oma praeguse põneva töö juurde?

Tegelikult on minu puhul töö ministeeriumis loogiliseks sammuks mind huvitavas valdkonnas. Kui olin omandanud õigusalase kõrghariduse, tahtsin väga ka töökogemust saada sellel alal. See õnnestus aga mitu aastat hiljem.

Vahepeal olen töötanud väga erinevates valdkondades. Lennutranspordi korraldamisega, mis mulle väga palju huvi pakkus, puutusin esmakordselt kokku turismisektoris töötades. Seejärel sain aga erialasele töökohale, kus ma pärast kolme aastat avastasin, et juriidiliste küsimuste lahendamine pole enam minu jaoks huvitav. Sain aru, et minu kutsumuseks on lennundusvaldkond ning hakkasin uut tööd otsima. Paraku puudus mul vastav haridus ning kuna lennundus on väga kitsas ala, mängib spetsiaalse hariduse olemasolu väga olulist rolli. Enda suureks rõõmuks leidsin endale sobiva töökoha, mis ühendab nii juriidika kui ka lennunduse.

(more…)

Edukas praktika võib tagada soovitud töökoha

Paljudel erialadel on praktikal käimine õppeprotsessi kohustuslikuks osaks. CV-Online blogi kirjutab, et kindlasti tuleks vältida praktika läbimist n-ö linnukese pärast, sest praktikavõimalust tuleks kasutada hoopis oma karjäärile tugeva alusmüüri ladumiseks ja enda kui eksperdi ning isiksuse tõestamiseks oma valdkonnas.

(more…)

Mitmekesine Politsei- ja Piirivalveamet

Mitmekesises ühiskonnas peavad ka organisatsioonid ja avaliku sektori asutused olema mitmekesised, kirjutab Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Jelena Roos-Metsma.

Olgu kaasaegne haridusasutus, ettevõte või organisatsioon nagu Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), erinevast rahvusest töötajate omavahelist suhtlemist mõjutavad massimeediakanalid ja ümbritsevad inimesed. Erinevusi peab tundma ja nendega arvestama.

PPAd võib nimetada mitmerahvuseliseks organisatsiooniks – minu endine juht oli armeenlane, kolleegide seas leidub venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid jne. Turvalisuse tagamisel ei loe nahavärv, keel ega muud rahvusest tulenevad omadused ja eripärad. Mitmekultuurilises kollektiivis toetatakse austust nii teiste kultuuride kui oma rahvuse, kultuuri ja keele vastu.

(more…)

Galina Danilišina: oluline on sihikindlus ja soov

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina ütleb, et töö riigiametis on talle kinkinud palju iseseisvust. Ta on veendunud, et on õiges kohas ja see on see töö, mida soovib teha.

Milline oli teie töökogemus enne senist ametikohta? Ja kuidas te oma praeguse töö juurde jõudsite?

Olen töötanud alates 18. eluaastast ning ülikooliajal ühendasin oma õpingud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal heitmete töötlemise suunal ka tööga. Olen erasektoris töötanud 6 aastat, algul pangas tellerina ja siis projektijuhina ettevõttes, mis tegeleb reoveepuhastite projekteerimisega. Ei saa öelda, et tööle asumine ministeeriumisse oli omaette eesmärk. Lihtsalt mingil hetkel sain aru, et soovin areneda ja teha tööd, mille abil saaksin panustada inimeste elu paremaks muutmisesse, teha midagi riigi heaks.

(more…)

Kuidas kirjutada motivatsioonikirja?

Kõige lihtsamalt öeldes on motivatsioonikiri ühe A4 suurune kirjutis teemal, miks just Sina sobid kõige paremini sellele ametikohale. CV Keskus annab väärt nõu, kuidas kirjutada motivatsioonikirja, mis võiks tagada soovitud töökoha.

(more…)

Karjääripööre. On see võimalik?

CV-Online blogi kirjutab, et tööturul liigub igal nädalal enam kui 20 000 üleskutset asuda uude ametisse. Samal ajal on Eestis üle 30 000 töötu ja sama suur hulk professionaale otsivad uusi väljakutseid, millest enamus jäävad paraku kinni püüdmata.

Kannapöörde tegemiseks, aga ka tippkarjääri ülesehitamiseks vaja vundament laduda juba noorelt. „Kes kahekümnendates ei pinguta, see peab mõistma, et ega lihtsamaks enam ei lähe – viiekümneselt ongi siis oluliselt vähem valikuid, et oma elu ja karjääri ise määrata,“ toob blogis välja CV-Online Estonia juhatuse liige Agu Vahur. (more…)

Darja Matt osaleb Eesti teaduspoliitika arendamisel

Täna töötab Darja Matt Tartus haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaeksperdina. Ka keskkoolis ja ülikoolis käis ta heade mõtete linnas.

„Ma olen lõpetanud Eesti Maaülikooli põllumajandustoodete tootmise ja turunduse erialal. Seal sain ma ka oma esimese töökogemuse – kuus aastat tegelesin mahetoiduainete kvaliteediga Eesti Maaviljeluse Instituudis. Pärast töötasin rahvusvaheliste mahe maaviljeluse projektide juhtkonnas ning õppisin samaaegselt ka doktorantuuris,“ rääkis Matt.

 

(more…)

Mitmekesisus – miks meil seda vaja on?

Peep Ehasalu, Eesti Inimõiguste Keskuse nõunik

Olen aeg-ajalt teinud koolitusi Eesti ja Soome kultuurierinevustest ning kõige põnevamad on alati ikka need vestlused, milles võrreldakse ennast teistega. Mina – normaalne; nemad – erinevus. Eesti rahvastiku mitmekesisus mõjub Eesti eluga vähem kursis olevale soomlasele endiselt üllatavana.

„Ma ei teadnuki“, on soomlaste tavaline reaktsioon. Kas me ise tegelikult ka päris täpselt teame? Üks asi on passiivne teadmine, teine mõistmine ja kolmas on teadmisega midagi peale hakata. Ka meile endale tekitab meie mitmekesisus aeg-ajalt üllatusi.

Mis on mitmekesisus?

Mitmekesisuse laia definitsiooni kohaselt saab mitmekesisuse aluseks olla iga tunnus, mille abil me järeldame, et keegi teine on meist erinev. Olgu selleks välimus, päritolu, huvid, võimed või miskit muud.​ Selle järgi võiksime tõdeda, et oleme Eestis vähemalt sama mitmekesised kui sõbrad Soomes.

(more…)

Ksenia Vihrina: mu töö pakub iga päev uusi väljakutseid

Päästeameti valmisoleku talituse eksperdi Ksenia Vihrina jaoks pakub töö alati midagi uut ning see on võimalus muuta maailma ohutumaks ja paremaks.

Juba Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis õppides töötas Vihrina vetelpäästjana Narva-Jõesuus ning oli tegus Narva tuletõrje meeskonnas. „Väga kasulik on end proovile panna erinevates ametites ja päästetööd vaadata erinevatest külgedest. Ei saa ju tuld kustutada, kui pole kunagi suitsulõhna tundnud,“ rääkis ta.

(more…)

Ossinovski, Jegorov ja Lavrentjev: „Vene nimi ei takista avalikus sektoris töötamist“

19. aprillil külastasid venekeelsed koolinoored Sotsiaalministeeriumi, mis oli esimeseks infoseminaride sarjast keelelise mitmekesisuse teavituskampaania raames.

Külalisi tervitas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, kes rõhutas mitmekesisuse väärtustamise olulisust Eesti ühiskonnas. „Inimese edu ei sõltu Eestis täna perekonnanimest, vaid tema enda sisust – haridusest, oskustest, soovist areneda ja õppida – sealhulgas keeli,“ sõnas minister Ossinovski.

(more…)

Mida teha, et praktikakogemus oleks positiivne?

Kindlasti tasub võimalusel, näiteks suvevaheajal, minna praktikale. See annab lisaks koolis õpitule praktilist kogemust, mis on tööturul väga hinnatud väärtus. CV-Online toob välja mõned reeglid, mis tagavad positiive praktikakogemuse.

(more…)

Ivan Lavrentjev: mitmekesisus rikastab!

Lavrentjev on noor spetsialist, keda riigiasutuse mitmekesistes olukordades aitab senine töökogemus.

Ivan Lavretnjev töötab sotsiaalministeeriumis meediasuhete nõunikuna, vastutades suhtluse eest vene meediaga. Lavrentjev on selle ametikohal töötanud vähem kui pool aastat ning tema esmamuljed avalikus sektoris töötamise kohta on väga värsked.

(more…)

Dmitri Jegorov – vene koolist asekantsleriks

ETV+ saatesarja „Varju päev“ esimeseks persooniks oli rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes rääkis sellest, kuidas ta riigisektorisse jõudis. Dmitri julgustab noori unistama suurelt – riigisektor pakub põnevaid karjäärivõimalusi kõigile, keelelisest päritolust sõltumata.

Dmitri, töötate rahandusministeeriumis. Kas ametikoht avalikus sektoris on olnud teie jaoks kunagi eraldi eesmärgiks?

Avaliku sektoriga liitusin täiesti juhuslikult – märkasin ühte töökuulutust, kuid ei kandideerinud, sest kandideerimistähtaeg oli tavatult lühike. Mõne aja pärast rääkisin ühe sõbraga, kes ütles, et üks töökonkurss oli läbi kukkunud ja nüüd otsitakse uuesti inimest. Ta küsis, et äkki ma tean kedagi, kes võiks olla huvitatud sellest ametikohast. Üllatuslikult oli see sama koht, mille kuulutust ma ise olin varem silmanud. Otsustasin siis aga ise kandideerida. Töövestlusel olles ei saanud arugi, kui me juba mõne minuti pärast arutasime, millal mul oleks võimalik tööle asuda.

Varasemalt olen töötanud nii müüja, tõlgi, ülikooli ajal ka raamatupidaja-eelarvestaja, finantsanalüütiku, keeleõpetaja ning lektorina. Mu esimene tõsine töökoht oli aga rahvusvaheliselt tuntud audiitor- ja konsultatsioonifirmas. Seal töötasin kohe pärast ülikooli lõppu ning kuigi ma ei olnud seal väga pikalt, andis see mulle hea ettevalmistuse edasisteks väljakutseteks.

(more…)

Enese positsioneerimise kolm küsimust

Noortele teeb tihti muret, kuidas endast tööandjale hea mulje jätta. Kui tead vastust neile kolmele küsimusele, oled juba pika sammu võrra lähemal!

Karjääri planeerimise esimeseks etapiks on enese positsioneerimine. On kolm lihtsat küsimust, mida endalt küsida, sest iseenda tundmine lihtsustab eesmärkide seadmist, mille poole tulevikus liikuma hakata. Oma väärtusi, võimeid, oskusi, isiksuse omadusi ja huvisid tundes suudad teha õigeid karjääriotsuseid.

(more…)

Eelmise saate „Varju päev“ kangelaseks oli Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik

Saatesarja teise osa külaliseks oli Ivan Lavrentjev, Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik vene meedia suunal. Ivan soovitas saates noortel kaaluda kõiki võimalusi ning panna end proovile ka avalikus sektoris. Lisaks innustas ta noori võimalusel õppima või praktikal viibima ka välismaal, sest mitmekesine kogemuste pagas tagab edu.

Vaata saate lühivideot siit http://karjeravestonii.ee/#edulood

Täispikk saade oli eetris 7. aprillil kl 17.45 kanalil ETV+

Vaata saadet „Varju päev“ kanalil ETV+

Saatesari tutvustab kümmet venekeelset persooni, kes töötavad erinevates riigiasutustes. Reporteriks on venekeelne koolinoor, kes saadab riigisektori ametnikku töövarjuna ühe tööpäeva vältel. Oma karjääriloo räägivad noortele asekantsler, politseinik, meedianõunik, pommigrupi koerajuht, Euroopa Liidu Eesti esinduses ametnik, teadusekspert, lennundus- ja merendusekspert, päästeametnik jt.

Sarja esimese osa kangelaseks oli Dmitri Jegorov, kes töötab Rahandusministeeriumi asekantslerina maksu- ja tollipoliitika alal.

Dmitri ütleb, et mitte mingil juhul ei tohi alla anda või arvata, et kõik siin maailmas on raske. Ta innustab teisi endast maksimumi andma ja püüdlema paremate tulemuste poole.
Dmitri lugu oli kanalil ETV+ eetris 31. märtsil.

Saatesari on kanalil ETV+ eetris reedeti kell 17.45, kordusena saab saadet vaadata pühapäeviti kell 18.15
Vaata esimese saate kokkuvõtet siit: http://karjeravestonii.ee/#edulood

Teavituskampaania toob venekeelsed noored riigisektori tööandjale lähemale

Integratsiooni Sihtasutus alustab täna keelelise mitmekesisuse teavituskampaaniaga, mille eesmärgiks on viia kokku venekeelsed töötajad ja riigisektori tööandjad.

Kampaania tegevustega informeeritakse venekeelseid noori karjäärivõimalustest riigisektoris. Samuti teavitatakse riigisektori juhte noorte ootustest avaliku sektori tööandjatele.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Burnaševi sõnul on tegevuste pikemaks eesmärgiks luua muu emakeelega Eesti elanike jaoks paremaid võimalusi töötamiseks avalikus sektoris. „Täna on avaliku sektori töötajaskonnast vaid kaudselt 5% muukeelsed, mis on Eesti elanikkonda arvestades ebaproportsionaalselt väike osa. Kampaaniaga soovime tõsta üldist teadlikkust karjäärivõimalustest riigisektoris ning suurendada pikemas plaanis ka muukeelsete töötajate ja teenistujate hulka,“ sõnas Burnašev.

(more…)